Teie ostukorv on tühi.
Kappar torkav
Torkav kappar - Capparis spinosa.
Pärineb Aasiast Vahemere rannaaladelt. Kasvab põõsastena, milledel on pikad, laiuvad okastega oksad. Õitseb harvaesinevas ilus. Oma kodumaal kasvab peamiselt keset kive ja kaljulõhesid. Helerohelised lehed on kaetud vahaga, lehekaenaldes pikkade varte otsas ilmuvad kuni 3 sentimeetrised valged õied, mis meenutavad roosi.
Väga dekoratiivsed on pikad lillat värvi tolmukaniidid. Peale õitsemist ilmuvad vahel pikergused, jämedad viljad.
* Torkav kappar – mitmeaastane dekoratiivne maitsetaim, mida inimene muistsetel aegadel kasutas maitsetaimena.
Eestis õues ei talvitu, võib kasvatada kui potitaime (rõdul, terassil, talveaias). Päikeselises kohas, nagu amplites, vajavad taimed ainult mõõdukat kastmist.
Paljundatakse kapparit seemnetega.
See piibellik taim on tegelikult küllaltki igapäevane. Ta on tuntud meile kokaraamatutest ja on üks soolatud kurgi ja hapendatud kapsa koostisosast.
Toiduks kõlbavad soolatud kappari õiepungad, see oli Vana-Kreekas delikatess.
Nimest okkaline – „spinosa“ on aru saada, et kogu põõsas on täielikult ogaline ja okkaline.
Okkaline, visa ja vastupidav kappar vajab kasvamiseks vaest kivist pinnast ja kaljulõhesid, ronides kividel ja kattes pinnase tiheda rohelise vaibaga, et takistada niiskuse aurumist. Kappari õiepungadel on kaitseks harulised okkad, mis kaitsevad teda ablaste söödikute eest, muutes fantastilised valged õied kohevaks kimbuks, milledel on pikad, lillad, niitjad tolmukad.
Toiduks tarvitatakse viinamarjasarnaseid, mõrkjaid marju-õiepungad sobivad toidu maitsestamiseks. Marju sootatakse, marineeritakse - nendega maitsestatakse gurmaanitoite, salateid, pitsasid, linnuliha, kalaroogi.
Taimed on põõsakujulised, õisikud väga dekoratiivsed, õitseb kogu suve. Äraõitsenud õitest hakkavad arenema marjad.
Taimed on vähenõudlikud, kasvavad hästi ka toitainevaesemas mullas, pole üldse nõudlikud vee suhtes. Põhja Euroopa piirkonnas soovitatakse neid taimi kasvatada vaasides - talveks tuleb tõsta ruumi, kus temperatuur ei lange alia -5°C.
Väga oluline on õigeaegselt koristada õienupud õigeaegselt – kuni nad pole veel väga suureks kasvanud ega puhkenud. Kõige hinnatumad õienupud on – väikesed, ümmargused, kõvad. Need pestakse, kuivatatakse päikese käes, pärast aga pannakse purki ja konserveeritakse soolaga, marinaadis või siis soolaga segatud õlis. Tänu sellele omandavad nad hapukas-soolase, veidi terava maitse. Nad sobivad hästi kokku külmade suupistetega, seljanka ja kala-ning liharoogadega. Sageli lisatakse neid erinevatesse kastmetesse, sealhulgas majoneesile.
Vilju võib süüa ka värskelt, kuna nad on suhkrurikkad (kuni 12%). Varem neid kuivatati ja kasutati talvisel ajal suhkru asemel.
Kapparid on madala kalorsusega ja dieettoiduaine, mis sisaldab 14 kcal 100g värskelt (konserveeritult 23 kcal). Toiteväärtus 100 g kohta: Valke 0,8 g, Rasvu 0,1 g, Süsivesikud 2,5 g, Tuhaelemendid 0,1 g, Vesi 85 g. Kalorsus 14 kcal.
Pärineb Aasiast Vahemere rannaaladelt. Kasvab põõsastena, milledel on pikad, laiuvad okastega oksad. Õitseb harvaesinevas ilus. Oma kodumaal kasvab peamiselt keset kive ja kaljulõhesid. Helerohelised lehed on kaetud vahaga, lehekaenaldes pikkade varte otsas ilmuvad kuni 3 sentimeetrised valged õied, mis meenutavad roosi.
Väga dekoratiivsed on pikad lillat värvi tolmukaniidid. Peale õitsemist ilmuvad vahel pikergused, jämedad viljad.
* Torkav kappar – mitmeaastane dekoratiivne maitsetaim, mida inimene muistsetel aegadel kasutas maitsetaimena.
Eestis õues ei talvitu, võib kasvatada kui potitaime (rõdul, terassil, talveaias). Päikeselises kohas, nagu amplites, vajavad taimed ainult mõõdukat kastmist.
Paljundatakse kapparit seemnetega.
See piibellik taim on tegelikult küllaltki igapäevane. Ta on tuntud meile kokaraamatutest ja on üks soolatud kurgi ja hapendatud kapsa koostisosast.
Toiduks kõlbavad soolatud kappari õiepungad, see oli Vana-Kreekas delikatess.
Nimest okkaline – „spinosa“ on aru saada, et kogu põõsas on täielikult ogaline ja okkaline.
Okkaline, visa ja vastupidav kappar vajab kasvamiseks vaest kivist pinnast ja kaljulõhesid, ronides kividel ja kattes pinnase tiheda rohelise vaibaga, et takistada niiskuse aurumist. Kappari õiepungadel on kaitseks harulised okkad, mis kaitsevad teda ablaste söödikute eest, muutes fantastilised valged õied kohevaks kimbuks, milledel on pikad, lillad, niitjad tolmukad.
Toiduks tarvitatakse viinamarjasarnaseid, mõrkjaid marju-õiepungad sobivad toidu maitsestamiseks. Marju sootatakse, marineeritakse - nendega maitsestatakse gurmaanitoite, salateid, pitsasid, linnuliha, kalaroogi.
Taimed on põõsakujulised, õisikud väga dekoratiivsed, õitseb kogu suve. Äraõitsenud õitest hakkavad arenema marjad.
Taimed on vähenõudlikud, kasvavad hästi ka toitainevaesemas mullas, pole üldse nõudlikud vee suhtes. Põhja Euroopa piirkonnas soovitatakse neid taimi kasvatada vaasides - talveks tuleb tõsta ruumi, kus temperatuur ei lange alia -5°C.
Väga oluline on õigeaegselt koristada õienupud õigeaegselt – kuni nad pole veel väga suureks kasvanud ega puhkenud. Kõige hinnatumad õienupud on – väikesed, ümmargused, kõvad. Need pestakse, kuivatatakse päikese käes, pärast aga pannakse purki ja konserveeritakse soolaga, marinaadis või siis soolaga segatud õlis. Tänu sellele omandavad nad hapukas-soolase, veidi terava maitse. Nad sobivad hästi kokku külmade suupistetega, seljanka ja kala-ning liharoogadega. Sageli lisatakse neid erinevatesse kastmetesse, sealhulgas majoneesile.
Vilju võib süüa ka värskelt, kuna nad on suhkrurikkad (kuni 12%). Varem neid kuivatati ja kasutati talvisel ajal suhkru asemel.
Kapparid on madala kalorsusega ja dieettoiduaine, mis sisaldab 14 kcal 100g värskelt (konserveeritult 23 kcal). Toiteväärtus 100 g kohta: Valke 0,8 g, Rasvu 0,1 g, Süsivesikud 2,5 g, Tuhaelemendid 0,1 g, Vesi 85 g. Kalorsus 14 kcal.
Loe rohkem Seemnemaailma lugemissaalis: "Alternatiiv kapparitele Põhjamaadel".
Eng.: Caper bush, Flinders rose, cappero. Suom.: Pyörökapris. Sven.: Kapris. Bot. syn.: Capparis aegyptiaca Lam., Capparis ruprestris.
* Toiduks kasutatakse noori võrseid, õiepungi ja noori vilju.
Kapparite kasulikud omadused.
Kapparid sisaldavad alkaloid kapparidiini. Viljades on kuni 12% suhkruid, kuni 0,32 % rutiini, kuni 136 mg% askorbiinhapet, tioglükosiidi, steroidseid saponiine, ferment mirosiini, punast pigmenti, joodi. Õienuppudes sisaldub 21-29% valkaineid, 3-4,6% rasvu, 0,32 % rutiini, 150 mg% C vitamiini, eeterlikke õlisid, pektiini.
Seemnetes on kuni 18% valke ja 26-36% polüküllastunud rasvu.
Vanasti kasutati kappareid vererõhku alandava vahendina. Kapparite koort või sellest tehtud kuiva pulbrit kasutatakse tõmmisena mädanevate ja halvasti kinnikasvavate haavade raviks, pestes neid selle tõmmisega: 2 spl peenestatud kappari juurte koort valatakse üle 250 ml veega, seejärel keedetakse 15 minutit nõrgal tule, lastakse jahtuda, seejärel kurnatakse. Arvatakse ka, et see tõmmis aitab hambavalu vastu. Peale selle kasutatakse koore tõmmist neurooside ja hüsteerika korral.
Kappari koort kasutatai raviotstarbel araabia meditsiinis allergia, halvatuse, reuma korral. Kasutatati ka hüpohondria, kollatõve, hüpertoonia, sügeliste, reuma, brutselloosi, hüsteeria (jt neurooside korral).
Värsketest koos lehtedega tehtud okstest tõmmis on antiseptilise, sapieritust, kuseeritust suurendava ja valuvaigistava toimega, õienupud tõstavad söögiisu, aga neid kasutatakse ka südame-veresoonkonna haiguste korral.
Õitest tehtud mahl, aga samuti tõmmis on kasulikud diateesi puhul ja haavade kinnikasvamist soodustav vahend.
Viljad on põletikuvastase toimega, neid kasutatakse toiduks: viljaliha on magus, meenutades maitselt arbuusi. Neid kasutatakse hammaste, igemete ja kilpnäärme haiguste korral.
Ohtlikud omadused.
Suures koguses ei tohi tarvitada, kuna võivad esile kutsuda iiveldust ja oksendamist. Ei soovitata ka hüpotoonia, kõhukinnisuse ja suurenenud sugulise erutuse korral, kuna võivad kutsuda esile ägenemist. Peale selle, nad on allergeenid, samuti on neis suur naatriumi kontsentratsioon, seepärast on vastunaäidustatud raseduse ja individuaalse talumatuse korral.
Parimaks säilitamiseks sobib marinaad, kuigi Vahemeremaades eelistatakse neid soolata. Marineeritud kapparid –suurepärane terav maitselisand sealiha, supi, linnuliha, kala ja neerude juurde. Reeglina ei vaja nad pikka termilist töötlemist. Maitseaine lisatakse vahetult enne keetmise lõppu (nt seljanka), sest pikemal keetmisel eeterlikud õlid lenduvad.
* Raviks kasutatakse torkava kappari juurte koort, õisi, pungi, vilju.
Viljadest on leitud tioglükosiide, steroidseid saponiine, rutiini, askorbiinhapet, suhkrut, eeterlikku õli ja rasvu, joodi.
Õites ja nuppudes on saponiine, rutiini, kvertsetiini, askorbiinhapet; Juurtes – glükosiid kapparidiini.
Koores ja lehtedes – stahhidriini. Vilju kasutatakse rahvameditsiinis hambavalu ja igemepõletike, kilpnäärme, hemorroidide raviks. Värsked taimeosad on kootava, uriinieritust soodustava, antiseptilise ja valuvaigistava toimega.
Õite mahlaga määritakse haavu. Juurte värsket koort mälutakse hambavalu korral ja pannakse mädanevatele haavadele.
